Otse põhisisu juurde

Postitused

ATV kärukast

Kui täna minu käest küsida, et miks me selle pikale veninud projekti kunagi ette võtsime, siis võiks ju ennast tähtsaks teha ja öelda, ATV kärud on muutunud letialuseks defitsiitkaubaks ja ainus võimalus midagi saada, on vanavanemate kombel ise teha. Tegelikult tahtsime lihtsalt veidi kätt harjutada ja selle käigus mõne euro kokku hoida. Reaalsuses me muidugi tolle aja kontekstis midagi kokku ei hoidnud, aga töö käigus omandatud õppetunnid on selle eest hindamatud. Tänapäeva metalli- ja käruhindade juures oleme muidugi kõvas plussis.
Hiljutised postitused

Lähme õue

Ühel kenal päeval pöördusid meie poole sõbrad Nõmme Kaljust. Nimelt oli talv liiga teinud varumeeste pinkidele, mis oli nüüd ennem hooaega tarvis sirgeks tagasi saada. Sõna pink jääb antud objekti kirjeldamiseks küll veidi tagasihoidlikuks. Temist on tagant kinnise seinaga katusealusega, millel all kaks pingirida. Kuid kuna terve jalgpalliskeene kutsub neid objekte varumeestepinkideks, siis ärme hakka siinkohal vastuvoolu ujuma. Kust siis varumeeste jamad pihta hakkasid? Esiteks polnud pingid maa küljes kinni. Katus koos tagaseinaga moodustasid mõnusa purje, mis siis ühel talvetormi ajal Soome poole seilata tahtis. Tulemuseks kõver aed ja viltune katus. Seega lahendamist vajas kolm küsimust: kuidas purjekad ankrusse, sirgeks ja tugevaks saaks! Esimene sai lahenduse maa sisse pandud betoonivaluga. Sirgeks plaanisime algul tõmmata puu külge kinnitatud kettaliga, aga läksime kergema vastupanu teed ja valisime tööriistaks hoopis ATV vintsi. Esiteks sai sõiduvahendi paigutada täpselt õige n

Andke teed!

Kui kuhugi minna tahad, siis lisaks jalgadele või ratastele, vajad sa teed. Ühel kenal kevadisel päeval olime me olukorras, kus meid kutsuti teed rajama. Mitte Rooma, aga kärusse küll. Jutt ei ole tollest kaunist väikesest alevikust Türi vallas, vaid tsingitud plekist kolakast, mis loodud siia ilma, et viia asju punktist A punkti B. See tee pidi olema täpselt 2 meetrit pikk, kandma enda turjal täiselujõulist ATV-d ja valmis saama ühe õhtuga! Mis ikka valesti saaks minna.. Mõistlikud ATV pealesõiduteed on tehtud alumiiniumist ja on kokkupandavad. Kuna meil ei olnud parasjagu alumiiniumit ja pealegi meeldib meile asju rauast teha, siis valisime materjaliks 40x20x2 nelikanttoru ja 10x10 nelikantraua. Nelikanttorust pidi tulema alus ja nelikantrauast siduv pealis. Kuna rauast asjad võiksid olla rasked, siis otsustasime kaks-nelikanttoru-per-tee disaini asemel kolm-toru-per-tee valida. Tagantjärgi tarkusena võiks mainida, et piisaks ilmselt ka kahest. Et asi veel kindlam saaks, tegime tee o

Esimene linnuke lendab pesast välja

Ühel ennemuistsel ajal elas väike beebi-draakon, kelle jaoks ehitas üks tubli Nõmme mees rauast maja. Kui väike tulesülgur suureks kasvas, põletas ta katusesse augu ja lendas nelja tuule poole: just selline muinasjutt hakkas siinkirjutaja peas ketrama kui ta nägi SEDA: Nagu ikka, tegelikkus oli oluliselt lihtsakoelisem: pidime ühele agarale saunakütjale ehitama kerise mis kestaks! Et vältida tema eelmise kerisetootja vigu, valisime materjaliks tummise 5mm terase. Variant oli pinutäie lõiketeri läbi lasta ja hunniku metallitolmu sisse hingata, aga läksime lihtsama tee võrgutavat rada ning lasime tükid valmis lõigata. Järgmine samm oli faasimine ja puhastamine. Kuna jooksvaid meetreid oli kamaluga, omas ettevõtmine teatavat mahtu.  Kui seni olime kasutanud selleks tööks liivapaberi lamellidega ketast, siis nüüd testisime uut "kõva" ketast. Tegi oma töö kenasti ära, aga lärm oli nõnna kõva, et inimesed üle Nõmme teadsid ilmselt mis toimumas on.

Teeks õige kanalile uue katte..

Kui ajas tagasi vaadata, siis küüneviha on meie pessa pandud kamaluga. Kui me algul ruumid kätte saime, kattis seinu võidunud tumeroheline värv, seinas rippus kaks vaevu valgust imbitsevat hõõgniiti, voolu sai täpselt ühest pistikust ja seda seda ka mitte väga hästi. Praeguseks on seinad ja laed saanud uue kuue, lampidest eralduvate lukside kogus on vähemalt viiekordistunud ning tohutu töö oleme ära teinud ka vooluga, mille tulemusena see enam ei kõigu, ega löö ka korke välja ja on kättesaadav erinevatest töökoja nurkadest. Kuid ootamatult seiklusrohkeks kujunes hoopis töö, millele ei plaaneerinud esialgu rohkem kui kotitäit segu, karbi naelu ja õhtujagu nokitsemist. Nimelt oli eesruumi põrand paras kuumaastik ja kanali peal olevad lauad moodustasid sellest kõige tüütuma osa. Keevituskäruga manööverdamine oli tõsine offroad. Et asja veel põnevamaks teha, oli ühes osas ilmatuma auk, kuhu väiksema jalaga inimene võiks sisse astuda. Loomulikult tegutses too auk i

"Sarviku" saaga OSA 2

MIGi mis sa MIGid, üks hetk veeretab sõber uksest sisse katkise raamiga velo või peol augu leidnud õlleankru ja mis sa siis teed? "TIGi tarvis": targutavad elu näinud metallipead! Kuna me tahame sellisteks ootamatusteks maksimaalselt valmis olla, siis ühel hetkel seisis meite ukse taga veidi kohmetu olemusega noormees, uhked välismaakeelsed kirjad rinnale tikitud ja käes pirakas kast, kus  peal paljulubav kiri AC/DC TIG. Keevitus ise on muidugi alles teekonna algus. Kõigepealt pead sa ta tööle saama ja seejärel palsameeritud kommunistide tarkuseteri järgides õppima, õppima ja veelkord õppima. Kui MIGimine on kuu peal käimine, siis TIGimine korralik Marsi tripp. Õppisime uusi tehnikaid ja termineid. Need mille kohta pold nimetust mõeldud, mõtlesime ise välja. Näiteks "kahe antenniga auto" on siis kui volframelektroodi ja täitetraadi mõlemad detaili külge kinni lased.  Peale sadu metallist mägesid ja orge, kangeid vägisõnu ning tungstenite teritamisi hakkas asi v