Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva aprill, 2020 postitused

Esimene linnuke lendab pesast välja

Ühel ennemuistsel ajal elas väike beebi-draakon, kelle jaoks ehitas üks tubli Nõmme mees rauast maja. Kui väike tulesülgur suureks kasvas, põletas ta katusesse augu ja lendas nelja tuule poole: just selline muinasjutt hakkas siinkirjutaja peas ketrama kui ta nägi SEDA: Nagu ikka, tegelikkus oli oluliselt lihtsakoelisem: pidime ühele agarale saunakütjale ehitama kerise mis kestaks! Et vältida tema eelmise kerisetootja vigu, valisime materjaliks tummise 5mm terase. Variant oli pinutäie lõiketeri läbi lasta ja hunniku metallitolmu sisse hingata, aga läksime lihtsama tee võrgutavat rada ning lasime tükid valmis lõigata. Järgmine samm oli faasimine ja puhastamine. Kuna jooksvaid meetreid oli kamaluga, omas ettevõtmine teatavat mahtu.  Kui seni olime kasutanud selleks tööks liivapaberi lamellidega ketast, siis nüüd testisime uut "kõva" ketast. Tegi oma töö kenasti ära, aga lärm oli nõnna kõva, et inimesed üle Nõmme teadsid ilmselt mis toimumas on.

Teeks õige kanalile uue katte..

Kui ajas tagasi vaadata, siis küüneviha on meie pessa pandud kamaluga. Kui me algul ruumid kätte saime, kattis seinu võidunud tumeroheline värv, seinas rippus kaks vaevu valgust imbitsevat hõõgniiti, voolu sai täpselt ühest pistikust ja seda seda ka mitte väga hästi. Praeguseks on seinad ja laed saanud uue kuue, lampidest eralduvate lukside kogus on vähemalt viiekordistunud ning tohutu töö oleme ära teinud ka vooluga, mille tulemusena see enam ei kõigu, ega löö ka korke välja ja on kättesaadav erinevatest töökoja nurkadest. Kuid ootamatult seiklusrohkeks kujunes hoopis töö, millele ei plaaneerinud esialgu rohkem kui kotitäit segu, karbi naelu ja õhtujagu nokitsemist. Nimelt oli eesruumi põrand paras kuumaastik ja kanali peal olevad lauad moodustasid sellest kõige tüütuma osa. Keevituskäruga manööverdamine oli tõsine offroad. Et asja veel põnevamaks teha, oli ühes osas ilmatuma auk, kuhu väiksema jalaga inimene võiks sisse astuda. Loomulikult tegutses too auk i

"Sarviku" saaga OSA 2

MIGi mis sa MIGid, üks hetk veeretab sõber uksest sisse katkise raamiga velo või peol augu leidnud õlleankru ja mis sa siis teed? "TIGi tarvis": targutavad elu näinud metallipead! Kuna me tahame sellisteks ootamatusteks maksimaalselt valmis olla, siis ühel hetkel seisis meite ukse taga veidi kohmetu olemusega noormees, uhked välismaakeelsed kirjad rinnale tikitud ja käes pirakas kast, kus  peal paljulubav kiri AC/DC TIG. Keevitus ise on muidugi alles teekonna algus. Kõigepealt pead sa ta tööle saama ja seejärel palsameeritud kommunistide tarkuseteri järgides õppima, õppima ja veelkord õppima. Kui MIGimine on kuu peal käimine, siis TIGimine korralik Marsi tripp. Õppisime uusi tehnikaid ja termineid. Need mille kohta pold nimetust mõeldud, mõtlesime ise välja. Näiteks "kahe antenniga auto" on siis kui volframelektroodi ja täitetraadi mõlemad detaili külge kinni lased.  Peale sadu metallist mägesid ja orge, kangeid vägisõnu ning tungstenite teritamisi hakkas asi v

Keevituskäru aka "Sarvik"

Keevitused on vahvad asjad, kuni sa neid toa teise otsa ei pea vedama. Siis muutuvad nad kohemaid tüütuteks sangpommideks, millel kiusu pärast veel hunnik voolikuid külge poogitud. "Jou, viitsid tule lase siia kaks punkti peale" - kõlab kui kutse jõusaali, kui pead 16 kilose keevituse, mille küljes 15 kilone traadirull ja 20 kilone CO2 balloon, kohale tarima. Ühele virgale jõusaali-Guidole oleks see muidugi vahva väljakutse, aga me oleme loomult laisad, jõusaalis käia ei meeldi ja pealegi pole ühegi meist nimi Guido. Teatavasti on laiskus üks suurimatest edasiviivatest jõududest ja sestap hakkasime teise asjana kohe keevitusele ja balloonile rattaid alla mõtlema. Esialgne projekt sai selline: Kui arvutis tundus kõik tore ja vahva, siis reaalselt asja põranda peal lahti laotades sai kiirelt selgeks, et käru saaks pikk ja kitsas. Esiteks oleks ta sellisena meil jalus ja teiseks võiks kergelt uppi minna. Nihutasime ballooni keevituse kõrvale ja kujund mis lauale te